![\"Uudised\"](\"https:\/\/todaykhoe.com\/wp-content\/uploads\/2023\/12\/Uudised.png\")
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Peaminister Kaja Kallase s\u00f5nul on Eesti korduvalt olnud Ukraina ja Moldova Euroopa Liitu (EL) kaasamise kindel eestk\u00f5neleja.<\/p>\n
V\u00e4idetavalt: “Euroopa Liidu \u00fchtsus p\u00fcsib ja me saame vaadata liikmekandidaatidele silma, sest nendega arvestatakse,” l\u00f5petas peaminister.<\/p>\n
Kallase t\u00f5statatud p\u00f5himure oli Ukrainaga liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamine.<\/p>\n
Ukraina rahvale lootuse p\u00f5hjuse andmine on kriitilise t\u00e4htsusega, kuna nende kohutav konflikt venib juba teist aastat. Kutse on saavutatud edusammude m\u00f5istlik peegeldus ja nad on teinud suurep\u00e4rast t\u00f6\u00f6d ELi kehtestatud standardite t\u00e4itmisel. Ka Eesti peaminister on \u00f6elnud, et riik peaks Ukraina abistamiseks liituma lisaks Euroopa Liidule ka maailma v\u00f5imsaima kaitseliidu NATO-ga.<\/p>\n
Viimasel k\u00fcmnendil on Euroopa Liit tugevalt toetunud Ukrainale kui partnerile t\u00e4nu riigi tohutule geopoliitilisele t\u00e4htsusele ja v\u00f5rratule m\u00f5jule ELi poliitikale. \u00dclemraada, Ukraina parlament ja Euroopa Parlament on loonud tihedad ja tugevad suhted. Toetus Ukraina teele ELi liikmeks saamise suunas on tulnud Euroopa Parlamendilt.<\/p>\n
K\u00f5ik Ukrainas alates 2013. aasta novembrist toimunu on enamasti seotud meeleavaldustega, mille EL-meelsed aktivistid korraldasid vastuseks Viktor Janukovit\u0161i otsusele mitte allkirjastada EL-iga assotsiatsioonilepingut. Euroopa- ja reformimeelsed parteid valiti parlamenti 2014. aasta oktoobris p\u00e4rast Euromaidani liikumisest tingitud muutust administratsioonis.<\/p>\n
Ukraina idapiirkonnas puhkes 2014. aasta m\u00e4rtsis s\u00f5da, mille vallandasid Venemaa toetatud separatistid, ja samal ajal toimus ka Krimmi ebaseaduslik annekteerimine Venemaa poolt.<\/p>\n
Vaherahu kehtivuse seadsid kahtluse alla juhuslikud lahingupuhangud, kuigi 2015. aastal vahendati Minski kokkuleppeid ja loodi erinevaid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisformaate, sealhulgas kolmepoolne kontaktr\u00fchm (OSCE, Venemaa ja Ukraina) ja Normandia formaat ( Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ukraina). Euroopa Liit (EL) uuendas korduvalt majandussanktsioone, mida ta oli \u00e4hvardanud Venemaale kehtestada, kui Moskva ei t\u00e4ida t\u00e4ielikult Minski kokkuleppeid.<\/p>\n
2017. aasta juunis anti biomeetriliste passidega Ukraina kodanikele v\u00f5imalus reisida Euroopa Liitu viisavabalt kuni 90 p\u00e4evaks p\u00e4rast seda, kui viisavabaduse tegevuskava t\u00e4itis oma kriteeriumid.<\/p>\n
Kui Ukraina ja Euroopa Liidu vahelist assotsiatsioonilepingut on osaliselt rakendatud alates 1. novembrist 2014, siis t\u00e4ielikult j\u00f5ustus see alles 1. septembril 2017. Tehingu \u00fcks olulisemaid osi, s\u00fcgav ja k\u00f5ikeh\u00f5lmav vabakaubanduspiirkond ( DCFTA), l\u00e4ks 2016. aasta alguses t\u00e4ielikult kasutusele.<\/p>\n
EL ja selle finantsinstitutsioonid maksid Ukraina reformialgatuse toetamiseks aastatel 2014\u20132022 v\u00e4lja ka toetusi ja laene kokku ligikaudu 17 miljardi euro ulatuses. Koos poliitilise toetusega anti ka see. Korruptsioonivastane v\u00f5itlus, kohtureform, p\u00f5hiseaduse ja valimiste muudatused, energiat\u00f5husus, avaliku halduse reform ja ettev\u00f5tluskeskkonna parandamine on \u00fcks paljudest v\u00f5tmevaldkondadest, millel Euroopa Liit (EL) on hoolikalt silma peal hoidnud. K\u00f5ik see mahub reformiplaani, mille me koos koostasime.<\/p>\n
2019. aasta aprillis alistas Ukraina poliitika v\u00e4rske n\u00e4gu Volodymyr Zelenskyy kauaaegse presidendi Petro Poro\u0161enko. President Zelenskyy saatis parlamendi laiali ja kutsus 2019. aasta juulis v\u00e4lja ennet\u00e4htaegsed valimised. Tema partei “Rahvateenija” v\u00f5itis neil valimistel nii palju kohti, et ta ei suutnud oma r\u00f5\u00f5mu tagasi hoida. Selle tulemusel m\u00e4\u00e4rati partei liikmed samaaegselt peaministri ja parlamendi spiikri kohale. President Zelenskyy ulatusliku valitsusreformi tulemusena m\u00e4rtsis 2020 m\u00e4\u00e4rati peaministriks Denys Shmyhal.<\/p>\n
Samal ajal kui president Zelensky oli 2021. aastal h\u00f5ivatud administratsiooni \u00fcmberkorraldamisega, tugevdas ta ka Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu rolli. “Deoligarhiseerimise seaduseeln\u00f5u” vastuv\u00f5tmisega seotud poleemika tulemusel j\u00e4rgnes spiiker Dmitro Razumkovile Ruslan Stefanchuk. L\u00f5puks allkirjastas president eeln\u00f5u 2021. aasta novembri alguses.<\/p>\n
Vene riigiduuma tunnustas Donetski ja Luganski isehakanud “rahvavabariigid” ametlikult iseseisvate \u00fcksustena 21. veebruaril 2022. Kolm p\u00e4eva p\u00e4rast seda, kui Ukraina piiride \u00fcmber mitu kuud kestnud oli s\u00f5jaline tugevnemine, tungisid Vene v\u00e4ed riiki mitmel rindel. . Selle invasiooni toimumiseks kulus kuid planeerimist. \u00dcRO inim\u00f5iguste \u00fclemkomissari b\u00fcroo (OHCHR) teatab, et alates 24. veebruarist 2022 \u2013 Vene F\u00f6deratsiooni t\u00e4iemahulise relvastatud pealetungi esimesest p\u00e4evast \u2013 ja 12. m\u00e4rtsist 2023 hukkus Venemaal kokku 22 400 tsiviilohvrit. riik. Hukkunuid oli 8400 ja vigastatuid 14 000. T\u00f5en\u00e4oliselt on tegelikud arvud siiski oluliselt suuremad.<\/p>\n
EL on algusest peale h\u00e4\u00e4lekalt hukka m\u00f5istnud Venemaa sissetungi Ukrainasse, kirjeldades seda kui p\u00f5hjendamatut ja ebaseaduslikku s\u00f5jalist sissetungi. Euroopa Liidu N\u00f5ukogu kiitis 23. veebruaril 2022 heaks sanktsioonide uue vooru vastusena Venemaa poolt Donetski ja Luganski oblasti iseseisvaks kuulutamisele ning Venemaa s\u00f5jaliste j\u00f5udude paigutamisele neisse piirkondadesse. Seda tehti Venemaa tegude t\u00f5ttu. Euroopa Liit (EL) on alates 24. veebruarist 2022 mitmetes t\u00f6\u00f6stusharudes piiranguid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt karmistanud, rakendades mitmeid karistuspakette. Euroopa Liit kavatseb 2023. aasta aprilliks rakendada k\u00fcmme karistuste komplekti. Selle tulemusena on sanktsioonid laienenud paljudele isikutele ja ettev\u00f5tetele. Nende meetmete l\u00f5ppeesm\u00e4rk on suurendada survet Venemaale s\u00f5ja j\u00e4tkumise l\u00f5petamiseks.<\/p>\n
Ukraina valitsus esitas ametliku avalduse Euroopa Liiduga \u00fchinemiseks 28. veebruaril 2022. Ukrainale anti kandidaadistaatus 23. juunil 2022 p\u00e4rast otsust, mille Euroopa Liidu 27 liikmesriigi riigipead olid \u00fcheh\u00e4\u00e4lselt vastu v\u00f5tnud. See ajalooline otsus p\u00f5hines aruandel, mille Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2022. Uuringus tehti ettepanek anda Ukrainale kandidaatriigi staatus, kui ta n\u00f5ustub rakendama seitset konkreetset muudatust. EL j\u00e4lgib praegu t\u00e4helepanelikult Ukraina j\u00f5upingutusi, et t\u00e4ita kriteeriume, mis ta esitas riigi liikmestaatuse hindamisel. 2023. aasta s\u00fcgisel peaks ta esitama Euroopa \u00dclemkogule oma t\u00e4ieliku aruande. See aruanne sisaldub selle tavap\u00e4rases laienduspaketis.<\/p>\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
EL-i liidrid otsustasid neljap\u00e4eval Br\u00fcsselis toimunud tippkohtumisel alustada liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste protsessi Moldova ja Ukrainaga. Peaminister Kaja Kallase s\u00f5nul on Eesti korduvalt olnud Ukraina ja Moldova Euroopa Liitu (EL) kaasamise kindel eestk\u00f5neleja. V\u00e4idetavalt: “Euroopa Liidu \u00fchtsus p\u00fcsib ja me saame vaadata liikmekandidaatidele silma, sest nendega arvestatakse,” l\u00f5petas peaminister. Kallase t\u00f5statatud p\u00f5himure oli Ukrainaga liitumisl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamine. Ukraina rahvale […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":108168,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[410],"tags":[],"class_list":["post-108167","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"yoast_head":"\n